Openai/693b9dbc-ec24-800f-a2b0-cb812e089e4e

This conversation was exported from ChatGPT

gpt-5-1

User: Sinu rolliks on olla filoloog tõlkimise ja süntaksi tundmise spetsialiteediga.

Sinu rolliks on olla filoloog tõlkimise ja süntaksi tundmise spetsialiteediga. Ma tahan tõlkida subtiitreid eesti keelde. Milline lähtekeel on parim, et eesti keelde tõlkimine annaks tähenduse edasiandmisel parima tulemuse? Mõned keeled on eesti keelele sarnasema süntaksiga. Teiseks, mõnedes keeltes on kontekstil tähenduse loomes suurem roll ja mõned keeled toetuvad kontekstile vähem, ehk keel tegeleb täpsema sõnastamisega ise. Minu kasutada on vaid subtiitri fail, ilma filmita, ehk keelele, millest tõlgin eesti keelde, peab olema eesti keele vaatevinklist iseloomulik võimalikult "konkreetne" sõnastamisagenda. Võrdle kindlasti ka inglise, saksa, vene ja poola keelt selle küsimuse valguses, ehk, millist keelt ma võiksin eelistada?

Assistant: Lühike vastus: kõige stabiilsem, struktureeritum ja eesti keelde kõige väiksema kadudega tõlgitav lähtekeel sinu neliku…

Lühike vastus: kõige stabiilsem, struktureeritum ja eesti keelde kõige väiksema kadudega tõlgitav lähtekeel sinu nelikust on saksa keel. Teisel kohal poola, siis vene, ja viimasel inglise.

Allpool täpne filoloogiline põhjendus.

Kui sul on ainult tekst, mitte filmi kontekst, siis on lähtekeelest kriitilised kaks omadust:

Kas keel sunnib lauseid vormiliselt selgelt kokku panema?

Mida selgem süntaks, seda vähem vihjeid ja eellaimamist tõlkijal vaja.

Kas keel paneb tähenduse tekstis endas kirja, või eeldab konteksti/intonatsiooni?

Subtiitrite puhul on suur risk, kui keel implitsiitseid suhteid ei väljenda.

Eesti keele kasuks töötab see, kui lähtekeel:

• väljendab alamlaused eksplitsiitselt;
• markeerib käänete ja sidesõnade abil rollid selgelt;
• ei jäta tegijat või objekti liiga tihti välja;
• ei toetuu liigselt kultuurikontekstile või pragmaatilisele toonile.

!https://res\.cloudinary\.com/jerrick/image/upload/d\_642250b563292b35f27461a7\.png%2Cf\_jpg%2Cq\_auto%2Cw\_720/6730ee69274f8e001d2d0e5c\.png?utm\_source=chatgpt\.com

!https://www\.clozemaster\.com/blog/wp\-content/uploads/2017/10/Declension\-of\-%E2%80%9Ckto%E2%80%9D\-and\-%E2%80%9Cco%E2%80%9D\.png?utm\_source=chatgpt\.com !https://cdn\.innovativelanguage\.com/sns/em/2019/landing%2Bpages/Infographic/Improve%2BPronunciation/export/Russian\_improve\_pronunciation\.png?utm\_source=chatgpt\.com 4

Hinnang: parim lähtekeel eesti keelde subtiitrite tõlkimiseks.

- Selge lausearhitektuur: põhiverbi, abiverbi, lõpuverbi positsioonid on rangelt reeglitelised → eesti keelde tõlkides lausefunktsioonid ei lähe „ujuvaks“.

• Käänete rikkus (4 käänet) → subjekt–objekt–muu roll on alati selge.
• Vähe ellipsit subtiitrites: subjekt jäetakse harva välja.
• Tähendused on tekstis eneses, vähe kultuuriliselt sõltuvaid vihjeid (võrreldes vene või inglise pragmaatikaga).

Riskid: pikkadest liitlauseist võib vaja minna kohalikku ümberstruktureerimist, aga tähenduskahju ei teki.

→ Eesti keelde tõlkimisel minimaalne infoaukude oht.

Hinnang: teine koht.

Poola on struktuurselt eesti keelele üllatavalt hea lähtekeel, sest see on:

- 7 käänet → rollid lauses on selgelt markeeritud.

• Sõnajärg on paindlik, kuid tähendus ei kao, sest kääne on tugevam kui positsioon.
• Subtiitrites tihti täpne ja eksplitsiitne kõne.

Riskid:

• Sõnajärje variatiivsus võib tekitada segadust, kui tõlkija ei taju fookusstruktuuri (mis on uus teave, mis on vana).
• Kõnepruugis palju vähendusvorme ja partikleid, mida eesti keelde tuleb ümber modelleerida, mitte otse tõlkida.

→ Väga hea lähtekeel, kuid nõuab tähelepanu infostruktuuri suhtes.

Hinnang: kolmas koht.

- Samuti rikas käänete süsteem, rollid selged.

• Lauseehitus võib olla küll väga paindlik, kuid grammatiliselt tähendused jäävad püsima.

Riskid:

• Väga suur pragmaatiline ja kontekstisõltuv kihistus. Vene keel jätab subtiitrites massiliselt välja: - asesõnu (он, она → vahel puudub); - tegija/täpsustuse, kui see on eelmises lauses öeldud; - hinnanguid ja suhtlusrõhke, mis tulevad intonatsioonist (sinul filmi pole).
• Dialoogides levinud modaalsed partiklid (ну, вот, же, ли, ведь) vajavad tõlkides tõlgendamist, mitte sõnasõnalist teisendust.

→ Ilma filmita võib semantilisi auke rohkem tekkida.

Hinnang: viimane koht. Eesti keelde tõlkimiseks kõige problemaatilisem lähtekeel.

- Praktiliselt puudub käänete süsteem. Subjekt–objekt eristub ainult sõnajärje või asesõnade kaudu. Kui dialoogis lauseid kärbitakse (subtiitrites tavaline), võib tähenduse rekonstrueerimine olla EBASelge.

• Massiivne ellipsikasutus: He did? You sure? Coming? Right. Sure. That’s it. → ilma filmita on tähendusrekonstrueerimine ebaturvaline.
• Inglise keel on tohutult kontekstisõltuv, pragmaatika määrab sageli rohkem kui grammatika.
• Inglise tegusõnad on semantiliselt väga laiad (“get”, “take”, “put”, “go”, “come”), nõudes konteksti.

→ Eesti keelde tõlkimisel kõige suurem risk tähenduskadudeks, kui filmi ei näe.

1. SAKSA – kõige rangem süntaks, vähim ellips, suurim tähenduse stabiilsus.

1. POOLA – rikas morfoloogia, hästi rekonstrueeritav; nõuab fookuse jälgimist.
2. VENE – hea vormiline süsteem, aga palju kontekstuaalsust ja tonaalset mitmetähenduslikkust.
3. INGLISE – minimaalne morfoloogia, maksimaalne kontekstisõltuvus, lüngad dialoogis.

Kui eesmärk on tähenduse maksimaalne säilitamine ja sul pole filmi kõrval:

Kui saksa subtiitrit pole, vali poola.

Vene sobib ainult siis, kui tekst on niigi selge (nt dokumentaalsem dialoog). Inglise on kõige nõrgem baasvariant, kui pead ilma kontekstita tähendust kätte saama.

Kui soovid, võin teha eraldi tabeli konkreetsete süntaktiliste probleemidega iga keele puhul (ellipsid, pronoomenid, modaalpartiklid, asendusstruktuurid) ja näidete põhjal näidata, kuidas tõlkeriskid tekivad.

User: Kas mingi keel võiks olla saksa ja poola keelest veelgi eelistatum?

Kas mingi keel võiks olla saksa ja poola keelest veelgi eelistatum?

Assistant: Jah.

Jah. On olemas keeled, mis on saksa ja poola keelest veelgi paremad lähtekeeled, kui eesmärk on eesti keelde tõlkimisel maksimaalne tähenduse säilitamine ilma filmikontekstita.

Neid ühendavad kolm omadust:

1. äärmuslik grammatiline eksplitsiitsus,
2. kontekstist sõltumatu morfosüntaks,
3. väga vähe ellipsit.

#

Soome keel on eesti keelele kõige lähedasem funktsionaalne grammatiline süsteem, mida üldse praktikas suurtel audiovisuaalsetel turgudel kasutatakse.

- 14–15 käänet → rollid lauses on ülimalt selged.

• Sõnajärje vabadus, kuid tähendus püsib käänetega „lukus“ → ideaalne kontekstivaba tõlkimiseks.
• Morfoloogiline paralleelsus eesti keelega: kasusüsteem, postpositsioonid, negatiivverb, lauseliikmete markeerimine.
• Väga vähe ellipsit võrreldes vene ja inglise keelega.
• Vähe kultuurispetsiifilisi pragmaatilisi partikleid, mida oleks raske tõlkida vaid teksti põhjal.

Eesti tõlkija saab soome struktuurist tähenduse kätte otsemalt kui saksa või poola omadest.

→ Kui subtiitrid on soome keeles, on see praktiliselt “parim võimalik lähtekeel” eesti keelde.

Need ei ole nii mugavad kui soome, kuid teoorias ületavad saksa ja poola täpsuses.

- Soome-ugri sugulaskeel, kuid teistsuguse struktuuriga.

• Äärmiselt eksplitsiitne, 18+ käänet, väga selge agendi markeering.
• Semantilised suhted on peaaegu alati lauses nähtaval.

Miinus: sõnajärg on vaba, kuid fookusstruktuur talitleb teisiti kui eesti keeles; tõlkijal peab olema hea intuitiivne keeleoskus.

- Käänetesüsteem 6 käändega.

• Selge süntaks, vähe ellipsit.
• Vähem kultuurilisi peidetud pragmaatikanüansse kui vene keeles.

Miinus: läti ja eesti lauseinformatsiooni jaotuse loogika ei kattu nii hästi kui soome–eesti oma.

Kui me räägiks filoloogilisest ideaalist, mitte praktilisest subtiitrimaailmast, siis võiks veel eelistatum olla:

• Esperanto, sest selle grammatika on maksimaalselt eksplitsiitne, regulaarne, kontekstist sõltumatu. Kuid praktikas pole sul subtiitreid selles keeles.
• Mõned aglutineeruvad keeled, nt türgi või korea, mis struktureerivad tähendused väga selgelt ja “kaotamatult”. Kuid nende saavutatud selgus ei kandu automaatselt üle, kui tõlkijal puudub väga tugev keeleoskus.

Tähelepanuga just sinu küsimusele (kui filmi ei näe ja vajad maksimaalset tähendust):

1. Soome – parim reaalne valik.
2. Ungari / läti – teoreetiliselt väga head, aga vähem universaalsed.
3. Saksa – parim mitte-soome-ugri keel; stabiilne, eksplitsiitne.
4. Poola – väga hea, aga rohkem infostruktuuriga seotud lõkse.
5. Vene – grammatiliselt ok, pragmaatiliselt riskantne.
6. Inglise – kõige halvema kontekstikindlusega.

Kui soovid, võin anda ka näidislaused, kus on näha, kuidas ühe ja sama mõtte tõlkimine eesti keelde kaotab või säilitab tähendust sõltuvalt lähtekeelest.

User: jah

jah

Assistant: Allpool on täpsed näidislaused viiest eri keelest soome, saksa, poola, vene, inglise ja igaühe puhul selgitus, kui häst…

Allpool on täpsed näidislaused viiest eri keelest (soome, saksa, poola, vene, inglise) ja igaühe puhul selgitus, kui hästi on võimalik ilma filmi nägemata eestikeelne tähendus rekonstrueerida.

Valisin lause, mis filmides esineb sageli ja mille tähendus sõltub nii grammatikast kui ka kontekstist:

Hän ei ehdi paikalle. Meidän täytyy aloittaa.

Tugevused eesti tõlkija jaoks:

• Hän = sugu ei eristu → nagu eesti „ta“, 1:1.
• ei ehdi – verb väljendab täpselt „ei jõua (õigeaegselt)“ → ei ole polüseemne.
• paikalle – kääntega markeeritud, kuhu ta ei jõua.
• Meidän täytyy – eksplitsiitne kohustus.
• Lauses pole ühtegi ellipsit ega pragmaatilist lünka.

Tähendus eesti keeles: „Ta ei jõua kohale. Me peame alustama.“ → täpne 1:1. Null kaotust.

Er/Sie wird es nicht rechtzeitig schaffen. Wir müssen anfangen.

Tugevused:

• Subjekt peab olema sõnas kirjas → ellipsit pole.
• rechtzeitig schaffen – saksa kõnepruugis väga täpne, kontekstivaba.
• müssen – ühemõtteline kohustus.

Võimalikud riskid:

• Eelneva kontekstita ei tea, kas es viitab „kohale jõudmisele“ või muule tegevusele, aga hästi kirjutatud subtiitrites seda tavaliselt ei esine.

Eesti tulemus: Täielikult rekonstrueeritav. Väike risk, kuid kontrollitav.

On/Ona nie zdąży dotrzeć. Musimy zaczynać.

Tugevused:

• Verbid zdążyć ja dotrzeć on semantiliselt kitsad → tähendus täpne.
• Subjekt on olemas (on/ona).
• Sidesõnu ega ellipsit pole.

Riskid:

• Poola võib jätta on/ona ära, kui kontekst on eelnevalt selge. → ilma filmita võib see raskendada agenti tuvastamist.
• Fookusstruktuur sõltub sõnajärjest, aga käänte tõttu püsib tähendus paigal.

Eesti tulemus: Peaaegu sama täpne kui saksa, kuid subjektiväljalaske võimalus teeb sellest veidi riskantsema.

Он не успеет прийти. Нам нужно начинать.

Tugevused:

• Grammatilised rollid selged.
• Verbid успеть ja прийти on konkreetsed.

Riskid:

• Вäga suur ellipsioht: vene subtiitrites kirjutatakse tihti ainult: Не успеет. Нужно начинать. → ilma filmi nägemata ei tea: kes ei jõua? mida alustatakse?
• Pragmaatiline toon võib olla oluline (näiteks kas see on karm korraldus, ettepanek, iroonia).

Eesti tulemus: Tõlgitav, aga ainult juhul, kui subjekt pole välja jäetud.

He’s not gonna make it. We need to start.

Tugevused: Pole tegelikult ühtegi, mis oleks eksplitsiitsuse mõttes soodne.

Riskid:

• make it on polüseemne: „jõuab kohale“, „saab hakkama“, „elab üle“, „tuleb kohale“, „jõuab õigeks ajaks“. Ilma filmita ei saa kindlasti teada, kumba mõeldakse.
• Inglise subtiitrites võib sõnastus olla lihtsalt: Not gonna make it. Need to start. → subjekt puudu, verb polüseemne, tähendus ebastabiilne.
• Inglise kasutab dialoogis minimaalset vormi → tõlkija laseb sisuliselt õhku oletustest läbi sõela.

Eesti tulemus: Kõige suurema infohõredusega, võimalikud valed interpretatsioonid.

| | | | | | |

| --- | --- | --- | --- | --- | --- | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |

Kui soovid, võin analüüsida sinu enda valitud subtiitri lõiku kolmest või neljast keelevariandist ja näidata, millised tähendused säilivad või kaovad.

User: Ungari jäi sul välja?

Ungari jäi sul välja?

Assistant: Ungari ei jäänud välja – ma nimetasid seda eelnevalt, kuid teeme nüüd täpse koha hierarhias ja võrdluse näidetega, et o…

Ungari ei jäänud välja – ma nimetasid seda eelnevalt, kuid teeme nüüd täpse koha hierarhias ja võrdluse näidetega, et oleks selge, kuhu ta saksa ja poola suhtes tegelikult paigutub.

Lühivastus

Ungari on eesti keelde tõlkimiseks selguse mõttes veel parem kui saksa ja poola, aga ainult juhul, kui tõlkijal on ungari keele suhtes elementaarne lugemiskompetents, sest ungari lauseinfo organiseeritakse teistmoodi kui eesti või saksa omad.

Kui rääkida puhast semantilist kadudeta tõlgitavust ilma filmita, siis soome > ungari > saksa > poola > vene > inglise.

Nüüd täpne analüüs.

Miks ungari on saksa ja poola ees?

1. Morfoloogiline eksplitsiitsus

Ungari on aglutineeruv keel 18–20 käändega, mis tähendab:

• lausesuunad, rollid ja suhted on ekstreemselt selgelt markeeritud;
• sõnajärg võib vabalt kõikuda, kuid tähendus ei lagune kunagi.

Eesti tõlkija jaoks on see ideaalne, sest eesti keel suudab sama semantilist “finaalvormi” väga täpselt omaks võtta.

2. Subjekti ja objekti tähistamine on ülimalt täpne

Ungari verbides endis on tihti info selle kohta, kas objekt on määratud või määramata (transitiivsete verbide kahene konjugatsioon). Näide:

• látom = „ma näen teda/seda (määratud objekti)“
• látok = „ma näen midagi“ (määramata)

Selline täpsus on subtiitrite puhul kuld, sest tead kohe, kas kõneleja räägib “ühest inimesest”, “konkreetsest inimesest” või “mille iganes nägemisest”.

Saksa ja poola ei paku seda taset.

3. Väga vähe ellipsit

Ungari dialoog kipub olema eksplitsiitne; pronoomenite väljajättu esineb vähem kui vene ja inglise filmikeeles.

4. Vähene kontekstisõltuvus

Ungari sõnavara on semantiliselt üsna kitsalt markeeritud. Vähem polüseemiat kui inglise või vene vastetes.

Ungari näide

Võtame sama näitelause:

Ungari: „Ő nem fog ideérni. El kell kezdenünk.”

• Ő = tema (üks vorm, eesti “ta”-ga 1:1)
• nem fog ideérni = „ei jõua kohale“ (tulevik + kohalejõudmine on eksplitsiitne)
• El kell kezden-ünk = „me peame alustama“ (kell = kohustus; -ünk = „meie“)

Eesti tõlgitavus ilma filmi nägemata: 100% selge. Sama täpne kui soome.

Võrdlus saksa ja poolaga

SAKSA:

• Väga selge struktuur.
• Rollid markeeritud käänete ja sõnajärjega.
• Harva ellipsit subtiitrites.

Kuid: saksa ei erista verbi sees objekti määratust ega kommunikatiivset fookust nii hästi kui ungari.

POOLA:

• Ka selge morfoloogia.
• Käänetesüsteem võimaldab täpsust.
• Subjekti võib ära jätta, sest tegija tuleb verbivormist.

Kuid: poola sõnajärje paindlikkus võib ilma filmita infofookuse segaseks teha („kelle kohta midagi käib“). Ungaris seda probleemi pole, sest infofookus väljendatakse lausespetsiifiliste osakestega (nt csak, már, is, sem, pedig), mis muudavad funktsiooni selgeks.

LÕPPJÄRJEJESTUS

Kui hinnata subtiitri tõlkimist eesti keelde ilma filmi kontekstita, st puhtalt süntaktilise ja semantilise selguse põhjal:

6. Inglise

Kui soovid, võin teha ka konkreetse analüüsi ühe sinu subtiitrirea kohta, näidates, kuidas see oleks kirjutatud soome, ungari, saksa ja inglise keeles ning milline keel annab eestikeelse tõlkega maksimaalselt sama sisu.

User: kas ungari on hungarian?

kas ungari on hungarian?

Assistant: Jah.

Jah.

Ungari keel = Hungarian language.

Ehk:

• eesti keeles: ungari keel
• inglise keeles: Hungarian
• omakeelne nimetus: magyar